Kas majandusministri määrus nr 62 soodustab ebaausat konkurentsi?

27. jaanuar 2013 / Valmar Ott

Uurime, kas majandusministri määrus nr 62 „Elektripaigaldise tehnilise kontrolli kord, mahud ning korralise kontrolli juhud ja sagedus“ soodustab ebaausat konkurentsi ning tekitab võrguettevõtjatele materiaalseid soodustusi võrreldes teiste elektrituru osaliste, tööstustarbijate ja eratarbijatega.

Elektriohutusseadus

  1. Elektriohutusseadus ja selle alamaktid kehtestavad kõikidele elektripaigaldistele ühesugused ja põhjalikud nõuded, mis puudutavad projekteerimist, materjale, ehitamist, käitamist jms.
  2. Elektriohutusseadus ja selle alamaktid kehtestavad võrdsed nõuded kõigile neile ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on tegevad elektripaigaldiste projekteerimisel, ehitamisel, käitamisel jms. Siia kuulub näiteks ka vastava hariduse andmine, tegevusvaldkonna registreeringud, täiendusõpe jms.

Seega on elektriohutusseadus ja selle alamaktid loonud kõikidele elektripaigaldistele võrdsed tingimused ja nõuded, et kõik elektripaigaldised saaksid vastavalt projekteeritud, ehitatud, inspekteerimisasutuse poolt sõltumatult kontrollitud ja hilisemas käidus nõuetekohaselt hooldatud.

Majandusministri määrus nr 62

  1. Elektriohutusseaduse §-i 26 punkti 4 üks alamakte on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 62. Nimetatud määruse 3. peatüki § 7 punkt 3 kehtestab muu hulgas igale elektripaigaldise liigile korralise tehnilise kontrolli sageduse.
  2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 62 3. peatüki § 7 punkt 4 kehtestab aga olulise erandi sama määruse 3. peatüki § 7 punktis 3 sätestatule. Selle erandiga lubatakse sisuliselt majandustegevuse registreeringu alusel võrguettevõtjaks ja elektrienergia tootjaks klassifitseeruvatel ettevõtetel teha oma elektripaigaldistes korralist kontrolli kolm korda harvem (15aastase perioodsusega) kui kõigil teistel samaväärseid elektripaigaldisi omavatel ettevõtetel või eraisikutel (kellele kehtib 5aastane perioodsus).

Ebavõrdsed materiaalsed kulutused

  1. Selline õigusaktides kehtestatud kord näitab samaväärsete elektripaigaldiste omanike väga ebavõrdset kohtlemist. Muu hulgas kahjustatakse ettevõtluse võrdse konkureerimise põhimõtet, sest korraline kontroll eeldab paljudel juhtudel elektripaigaldise täielikku väljalülitamist, mõõtmiste tegemist (tellimist) jms, mis tootmise seiskamise korral võib tähendada ka otsest suurt materiaalset kahju ning lisakulu, sest inspektori ülevaatus ja sellega kaasnevad lisatoimingud tuleb kinni maksta elektripaigaldise omanikul (eratarbijal või tööstusettevõttel).
  2. Sellise erandi tegemine pole seaduslikult kuidagi põhjendatud ka  asjaoluga, et elektripaigaldist kontrolliv inspekteerimisasutus väljastab sellele vastavustunnistuse mitte maksimaalselt lubatud ajaperioodile, vaid inspektor arvestab kõiki asjaolusid ja väljastatud vastavustunnistus võib olla oluliselt lühema perioodsusega. Ehk siis kui määruses jätta erand ära ja pikendada korralise kontrolli perioodsust kõigile 10–15 aastani, ei halvenda see elektripaigaldiste seisukorda, sest inspekteerimisasutuste kontrolltoimingute põhjalikkus on elektriohutusseadusega hästi normeeritud ning tehniline järelevalve monitoorib inspekteerimisasutusi korralikult.

Kas subjektiivsus ja lobi seadusloomes?

  1. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastus, milles väidetakse, et võrguettevõtja ja elektritootja majandustegevuse registreeringut omavad ettevõtete elektripaigaldised on korralikult ja pädevalt hooldatud, on eksitav. Nii võrguettevõtja, elektritootja, tööstus kui ka teised elektripaigaldiste omanikud peavad oma tegevuses lähtuma elektriohutusseadusest. Selle alusel peab elektripaigaldisele olema määratud käidukorraldaja, kellele on samuti elektriohutusseadusega kehtestatud ühtsed nõuded haridusele, kogemusele, täiendusõppele jms. Elektripaigaldise hooldustöid võivad teha elektriohutusseaduse alusel elektritööde ettevõtjad, kellele on sama seadusega kehtestatud ühtsed nõuded. Needsamad firmad osalevad hooldustööde teostamiseks elektripaigaldiste omanike hangetel (sealhulgas võrguettevõtja hangetel). Elektripaigaldiste seisukorda kontrollib sõltumatu kolmas osaline ehk inspekteerimisasutus. Ja inspekteerimisasutusi kontrollib omakorda Tehnilise Järelevalve Amet.
  2. Praegusel juhul on seadusandja määruse koostamisel lähtunud kallutatud ja eelarvamuslikust seisukohast, et osa elektripaigaldiste omanike seadmed on kuidagi eriliselt ja pädevalt hooldatud. Kui teha näiteks võrguettevõtjate ja teiste elektripaigaldiste omanike sisuline audit, siis ilmselt selguks, et võrguettevõtjatel endal elektripaigaldiste hoolduspersonali ei ole ning nad on hoolduse turult sisse ostnud. Töökorraldus on suure tõenäosusega samasugune ka teistel elektripaigaldiste omanikel, sest seadmed on spetsiifilised ja igati mõistlik on teenust tellida spetsialiseerunud firmadelt.

Kirjavahetus

Pöördumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole  

24.11.2012  Valmar Ott – Ettepanek määruse muutmiseks
27.12.2013  Majandusministeerium – Vastus ettepanekule

Pöördumine Konkurentsiametisse

16.12.2013  Valmar Ott – Järelepäring Konkurentsiametile
18.12.2013  Konkrurentsiamet – Vastus järelepäringule

Pöördumine õiguskantsleri poole

28.12.2013  Valmar Ott – Avaldus õiguskantslerile
05.02.2013  Valmar Ott – Korduspöördumine

Pöördumine Euroopa Komisjoni

05.02.2013  Valmar Ott – Kaebus määruse nr 62 kohta