Kas Eesti Energia AS-i teenusekorraldus on seadustega kooskõlas?

22. jaanuar 2013 / Valmar Ott

Uurime, kuidas vastab Eesti Energia AS-i võrguteenuse korraldus seadustele. Hakkame siin jooksvalt avaldama ka arupärivat kirjavahetust Eesti Energia AS-i, Riigikontrolli ja teiste asutustega.

 

Eesti Energia AS saatis 2012. aasta detsembris oma kontserni kuuluva võrguettevõtte Eesti Energia Elektrilevi OÜ nimel eraisikust klientidele koos arvega infokirja, milles muu hulgas teavitab, et kui klient teatab jooksva kuu tarbitud elektrienergia näidud võrguettevõtjale ise, koostatakse arve tegelikult tarbitud elektrienergia koguse põhjal. Kui aga klient elektriarvesti näite ei teavita, koostab võrguettevõtja arve oletuste baasil.

Proovime selgust saada, kas sellise teavituse sisu on vastavuses seadusenõuetega.

Kohustus mõõteandmeid edastada lasub võrguettevõtjal

Elektriturul toimuvat reguleerib elektrituruseadus. Vastavalt nimetatud seaduse §-i 421 lõike 3 punktile 4 on võrguettevõtja ise kohustatud edastama iga tarbija mõõte- ehk tarbimisandmed andmevahetusplatvormile. Kas võrguettevõte täidab mõõteandmete edastamist puudutavat seadusenõuet? Tähelepanu tuleb osutada asjaolule, et tarbimisandmed fikseerib võrguettevõtjale kuuluvas mõõtepunktis mõõteseade ehk elektriarvesti. Vajalikud tarbimisandmed saab mõõteseadme näite töödeldes. Eesti Energia AS-i infokirjas toodu põhjal võib järeldada, et võrguettevõtja ei kavatse mõõteandmeid mõõteseadmest andmevahetusplatvormile edastada, vaid plaanib tarbimiskoguseid ennustada varasema tarbimise põhjal. Seega ei ole tegemist tegelike mõõte- ehk tarbimisandmete edastamisega võrguettevõtja poolt ja vastus püstitatud küsimusele on ei.

Kohustus mõõteandmeid koguda ja töödelda lasub võrguettevõttel

Vastavalt elektrituruseaduse §-i 65 lõike 1 punktile 6 ja 7 on võrguettevõtja kohustatud osutama võrguteenust, mille hulka kuulub mõõteandmete kogumine ja töötlemine ning sellega otseselt seotud lisateenused. Kas võrguettevõtja täidab mõõteandmete kogumist ja töötlemist puudutavat seadusenõuet? Mõõteseadmest mõõteandmete kogumise metoodika ja töökorraldus on võrguettevõtja pädevuses: mõõteandmeid saab koguda arvestinäite paberile kirjutades, neid fotografeerides, saab kasutada infotehnoloogilisi lahendusi jms. Eesti Energia AS-i infokirjas toodu põhjal võib järeldada, et võrguettevõtja ei kavatse mõõteandmeid mõõteseadmest koguda ning seega vastus püstitatud küsimusele on ei.

Võrdse kohtlemise nõue

Vastavalt elektrituruseaduse §-i 65 lõikele 2 peab võrguettevõtja osutama võrguteenust kõigile tarbijatele võrdse kohtlemise põhimõttel. Kas võrdne kohtlemine võrgueeskirja §-i 457 alusel igakuise mõõteandmete esitamise osas on täidetud? Võrguettevõtja mõõdab ja edastab andmevahetusplatvormile täies mahus osa tarbijate (peamiselt äriühingute, osaliselt ka eraisikute) igakuised elektrienergia kogused. Paljude tarbijate (peamiselt eraisikute) mõõteandmeid võrguettevõtja ei edasta, vaid soovib, et tarbija edastaks elektriarvesti näidud ise, ja seejärel kannab võrguettevõtja mõõteandmed andmevahetusplatvormile. Arvestades, et võrguettevõtja Eesti Energia Elektrilevi OÜ-ga on liitunud umbes 475 000 tarbijat ja ilmselt enamikule neist mõõteandmete kogumisel ja töötlemisel täisteenust ei osuta, siis vastus püstitatud küsimusele on ei.

Elektrituruseaduse §-i 71 lõige 3 sätestab, et võrgutasud peavad olema kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõttel. Kas elektrituruseaduse §-i 71 lõike 1 punkti 5 alusel mõõteandmete kogumise ja töötlemisega seotud otseste lisateenuste osas on see nii? Arvestades, et Eesti Energia Elektrilevi OÜ-ga on liitunud umbes 475 000 tarbijat, kellest enamik on eraisikud ja omakorda enamikule neist ei osutata mõõteandmete kogumisel ja töötlemisel täisteenust, küll aga esitab võrguettevõtja igakuiselt arve ka osutamata jäetud teenuse eest, siis vastus püstitatud küsimusele on ei.

Vastavus mõõteseadusele

Mõõtmisega seonduvat reguleerib mõõteseadus. Kas vastab mõõteseadusele Eesti Energia AS-i infokirjas toodud nõue, et kui tarbija soovib tarbimiskoguste määramist, peab ta ise arvestinäidud võrguettevõtjale edastama, ning kui ta seda ei tee, siis võrguettevõtja määrab tarbimiskoguse ennustustele tuginedes? Kuna elektrienergia on maksuseadustega maksustatud kaup, siis vastavalt mõõteseaduse §-le 5 peab mõõtja olema pädev ning mõõtetulemused jälgitavad ja tõendatavad. Kuna eraisikust tarbija ei kvalifitseeru mõõteseaduse mõistes pädevaks mõõtjaks ning selliselt saadud mõõtmistulemuste jälgitavus ei ole tõendatud (ei protseduuriliselt ega tehniliselt), siis vastus küsimusele on ei. Ka võrguettevõtja tarbimiskoguse määramine ennustuste põhjal ei tugine tegelikel mõõtetulemustel ega ole tõendatud, mistõttu võib esitatud küsimusele vastata eitavalt.

Vastavus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseadusele

Elektrienergia on elektriaktsiisiga maksustatud kaup, mida reguleerib alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseadus. Kas Eesti Energia AS-i infokirjas toodud nõue, et kui tarbija soovib tarbimiskoguste määramist, peab ta ise arvestinäidud võrguettevõttele edastama, ning kui ta seda ei tee, siis võrguettevõtja määrab tarbimiskoguse ennustustele tuginedes, vastab nimetatud seadusele? Seaduse §-i 25 lõike 1 kohaselt on elektriaktsiisi maksuperiood kalendrikuu. Seaduse §-i 33 lõike 4 kohaselt peab elektriaktsiisi maksja (võrguettevõtja) mõõtma tarbijale edastatud elektrienergia kogust. Seaduse §-i 331 lõike 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõestatud mõõteseaduse alusel. Seaduse § 331 lõike 4 kohaselt peab aktsiisikauba mõõtja olema akrediteeritud või pädevaks hinnatud. Eraldi on vaja tähele panna, et seaduse §-i 221 kohaselt maksab aktsiisikauba koguse andmete ebatäpne esitaja kinni võimalikud maksuhalduri-, ekspertiisi- jms kulud. Kuna võrguettevõtja ennustustele tuginev tarbimiskoguse määramine ei põhine tegelikel mõõtetulemustel ega ole tõendatud ning eraisikust tarbija ei kvalifitseeru aktsiisikauba mõõtjaks, siis vastus esitatud küsimusele on ei. Pealegi võib tekkida olukord, kus võrguettevõtja soovib veeretada võimalikke ebatäpsest aktsiisikauba koguse määramisest tulenevaid maksevaideid tarbija õlule, juhul kui tarbija on elektrienergia mõõtetulemused esitanud ise ja sealjuures koguse määramisega eksinud.

Vastavus käibemaksuseadusele

Elektrienergia on käibemaksuga maksustatud kaup, mida reguleerib käibemaksuseadus. Kas Eesti Energia AS-i infokirjas toodud tarbitud elektrienergia koguse määramine ennustuste põhjal vastab käibemaksuseadusele? Seaduse §-i 37 lõike 7 punkt 6 kohaselt tuleb arvel märkida kauba kogus või teenuse maht. Kui Eesti Energia Elektrilevi OÜ esitab ennustatud elektrienergia koguse, siis ei ole tegemist tegeliku kauba koguse ega teenuse mahuga ning vastus küsimusele on ei.

Arupärimine

Eeltoodut arvestades proovime selgust saada, kuidas on tegelikkuses võrguteenuse osutamine tarbijale korraldatud. Konkreetse tarbija näitel püüame saada vastused järgmistele küsimustele:

  1. Kas elektritarbija liitumispunkt ja selle seadmed kuuluvad võrguettevõtjale?
  2. Kas tarbija liitumispunkt on elektrituruseaduse mõistes elektrikilp, mida võib igaüks avada ja kasutada?
  3. Kuna Eesti Energia Elektrilevi OÜ-l on kvaliteedijuhtimise sertifikaat ISO 9001, siis milline kvaliteedikäsiraamatu dokument või dokumendid käsitlevad kõigile tarbijatele võrdse kohtlemise printsiibil võrguteenuse osutamist ja kuidas on need dokumendid kõigile tarbijatele kättesaadavad?
  4. Kuna Eesti Energia Elektrilevi OÜ-l on kvaliteedisertifikaat ISO 9001, siis milline kvaliteedikäsiraamatu dokument või dokumendid käsitlevad kõigi tarbijate võrdse kohtlemise printsiibil mõõteandmete kogumise ja töötlemise teenust mõõteseadmest andmevahetusplatvormini kui võrguteenuse osa, mille eest tarbijad maksavad võrguettevõtjale vastavat tasu?

Kirjavahetus

Tarbija pöördub võrguettevõtja Eesti Energia Elektrilevi OÜ poole

26.12.2012 Valmar Ott – Infopäring
31.12.2012 Elektrilevi OÜ – Vastus infopäringule
26.01.2013 Valmar Ott – Vaideteade elektrienergia koguste mõõtmise osas vabaturul

Tarbija pöördub Konkurentsiameti poole

Et võrguettevõtja jättis tarbija küsimustele sisuliselt vastamata, pöördus tarbija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsevasse Konkurentsiametisse, mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi muu hulgas ka võrguettevõtjate üle.

03.01.2013  Valmar Ott – Kaebus võrguettevõtja Elektrilevi OÜ kohta
10.01.2013  Konkurentsiamet – Vastus pöördumisele

Tarbija pöördub Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseauditi osakonda

Konkurentsiameti vastusest on näha, et teemaga ei vaevutud sisuliselt tegelema. Vastati ainult kergematele küsimustele. Täielikult ignoreeriti võrguteenuseid puudutavat osa, sealjuures võrguettevõtja mõõtepunkti seadmest mõõtetulemuste kogumise teemat. Tarbija proovib vastust leida, mis kaalutlustel on Konkurentsiamet ignoreerinud väga olulist osa tarbija avalduses toodust. Selleks pöördus tarbija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole.

15.01.2013  Valmar Ott – Infopäring

Tarbija saadab hoiatuse kõigile asjaosalistele

26.01.2013  Valmar Ott – Hoiatus arved vaidlustada

Tarbija vaidlustab Elektrilevi OÜ 2013. a jaanuari arve

Võrguettevõtja Elektrilevi OÜ esitas tarbijale 2013. a jaanuari elektrienergia kogused ja küsis selle eest tasu. Tarbija andmetel esitati aga arve valele elektrienergia kogusele. Elektrienergia hind on igas kuus erinev, võrgutariifid võivad tõusta ja riiklikud maksud muutuda, mistõttu hilisemal tasaarveldusel võrguettevõtjaga võib tarbija kanda olulist materiaalset kahju. Seetõttu ei saa tarbija nõustuda asjaoluga, et võrguettevõtja esitab arve ebatäpsete elektrienergia koguste eest ning tarbija vaidlustas esitatud arve.

11.02.2013  Valmar Ott – Kaebus Maksu-ja Tolliametile
12.02.2013  Valmar Ott – Kaebus Konkurentsiametile
12.02.2013  Valmar Ott – Kaebus Tarbijakaitseametile

Koostasin ka kalkulatsiooni Elektrilevi OÜ arvel toodud elektrienergia koguse ja tegelike näitude erinevusest.

Tarbija pöördub kohtusse

Tarbija on mitme kuu vältel nõudnud võrguettevõtjalt, et arved esitataks tegelikult tarbitud, mitte aga juhuslike elektrienergia koguste eest. Maksumaksjana on tarbija korduvalt pöördunud maksudest ülalpeetavate riiklike järelevalve ja kontrolliasutuste poole, nagu seda on Konkurentsiamet, Tarbijakaitseamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikontroll, ning esitanud omapoolsed argumendid ja viited seadustele. Seniste pöördumiste ebaedu põhjuseks võib olla näiteks asjaolu, et majandusministeerium tegeleb ise elektriturgu reguleeriva seadusloomega, haldab võrguettevõtjat Elektrilevi OÜ ning järelevalvet tegevat Konkurentsiametit – ehk siis valitseb olukord "ise annan seaduse, ise viin ellu ja ise teen järelevalvet". Järgmise võimaliku institutsioonina saab tarbija pöörduda kohtusse. Esialgu esitab tarbija hagi ainult elektrienergia koguste kohta. Kuid võimalik on ka hagi esitamine maksudest ülalpeetavate riigiasutuste haldussuutmatuse kohta.

13.02.2013  Valmar Ott – Hagi